“Siberi lapsepõlv. 70 aastat märtsiküüditamisest”. 25.03—30.04.2019 installatsioon “Sihtjaam” Balti jaama ootepaviljoni akendel

Kunstiprogrammiga “Siberi lapsepõlv” mälestatakse 70 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Programmi raames toimuvad näitused, filmilinastused ja muud sündmused üle Eesti kõigis 16 raudteejaamas, kust 1949. aasta märtsis küüditatud rongidele pandi. Programmi korraldab kunstirühmitus SLED, kes on kogunud lapsena küüditatud ja Siberis sündinute mälestusi ning käinud koos nendega uurimisreisidel Siberis.

1949. aasta märtsis küüditati kokku üle 20 000 inimese, kellest üle 10 000 olid naised ja üle 6000 lapsed. Seega võib küüditamist paljuski pidada naiste ja laste vastu suunatud vägivallaks. Ülemistelt saadeti 26. ja 28. märtsil 1949. aastal teele ešelonid 2475 küüditatutega Tallinnast ja Pärnumaalt. Neist 1257 olid naised ja 701 lapsed. Mõlemad rongid sõitsid 5000 km kaugusele Krasnojarski kraisse, kus nende sihtjaamadeks olid Atšinsk, Malõi Ului, Adadõm, Krasnaja Sopka ja Užur ja Sonskoje. Seepärast on kunstirühmitus SLED märgistanud praeguse Ülemiste rongipeatuse toonaste sihtjaamade nimedega ning toonud ülaltoodud andmed avalikku ruumi installatsiooniga “1949”.

Kui Ülemiste, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kehra, Keila, Tapa, Tartu, Elva, Puka, Rakvere, Risti, Keeni, Võru, Veriora jaamad tähistavad küüditamise alguspunkti, siis Balti jaam on selle teekonna lõpp-punkt. Balti jaam on koht, mis peale vabanemist Siberist naasnud eestlasi esimesena vastu võttis. Installatsiooniga “Sihtjaam” Balti jaama ootepaviljonis tahame pöörata tähelepanu sellele, et “Siberi laste” jaoks algas elu küüditamisega. Nende eluteed ei ole kujundanud ainult Siberisse saatmine, vaid ka sealt naasmine ja kohanemine eluga Eestis — siin ootas küüditatuid ja nende lapsi ees hoopis aga teistsugune elu, kui see, mida mäletati või lugude põhjal teati.

Näitusi korraldab: rühmitus SLED.
Näitusi toetavad: Tallinna Kultuuriamet, AS Go Group, Eesti Raudtee, Elron, Murtud Rukkilille Ühing, Eesti Represseeritute Abistamise Fond, Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Kunstirühmitus SLED tegeleb mälu ja identiteedi küsimusega, asudes ise kaasaegse kunsti ja antropoloogia piirimail. Vene keeles tähendab след jälge. Me nii ajame jälgi, kui jätame jälje. Samuti viitab see sõnale исследование (uurimus), kuivõrd meie projektide väljundid on oma loomult uurimuslikud.

Vt lähemalt: www.siberilapsed.ee ja  https://www.facebook.com/sled.artist.group

Kontakt:
Marika Alver
Rühmitus SLED
Kunstiprogramm “Siberi lapsepõlv”
siberilapsed@gmail.com
tel. 55529199