Balti jaama ootepaviljonis on avatud näitus “Ajareis. Elu Nõukogude Eestis“, mis viib rännakule nõukogude aega. Muu hulgas saab uudistada tolleaegset gaseeritud vee automaati, telefoniputkat ja kollast kaljavaati. Näitusel on esindatud ka Rahvusarhiivi koostatud väljapanekud „Laule ja lugusid möödunust” ja “Eesti filmi autoriplakat 1970–80ndatel”.
“Ajareis. Elu Nõukogude Eestis” korraldaja Tanel Soosaare sõnul heidab näitus pilgu ajaperioodi, mille üle on täna võimalik muiata. „Kas kujutate ette, et oli aeg, mil vanast laste jalgrattast ja mootorsaest ehitati muruniiduk või piimapakikilest kooti vannitoavaipu? Lugusid nõukogude ajast, mis aastal 2019 tunduvad absurdsete ja naljakatena on lõputult. Meie näitusel saab ajas tagasi reisides seda kõike meenutada,“ sõnas Soosaar.
Näituse tarbeks ehitati Balti jaama ootepaviljoni autentne nõukogude aegne täissuuruses 3-toaline korter. Väljapanekult ei puudu ka gaseeritud vee automaat, milliseid võis kunagi linnatänavatel kohata ning kollane kaljavaat, kust kõik saavad soovi korral keelekastet osta.
Soosaar lisas, et näitus on omalaadne austusavaldus tollastele inimestele, kes võimaluste ja tarbekaupade puudusel ilmutasid erakordset leidlikkust ja tegid vajamineva ise. „Nii sündis ka meie näituse haruldane eksponaat — auto nimega “Pisuhänd”. Selle ehitas onu Uno oma koduhoovis Türil, kuna ta mõistis, et ainus viis autot omada, on see ise teha,“ rääkis korraldaja.
Ajareisi näituse raames esitleb Rahvusarhiiv väljapanekuid 80ndatel kujundatud vinüülplaadiümbristest ning filmiplakatitest.
Rahvusarhiivi heliplaadikogul põhinev näitus „Laule ja lugusid möödunust“ tutvustab 1980. aastatel kujundatud vinüülplaadiümbriseid. Vinüülplaat sümboliseeris Nõukogude Liidus 1970. ja 1980. aastatel läänelikku nautlevat tarbimisühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Seega võib nende ümbriseid vaadelda nii osana popkultuurist, masstootmise produktina kui ka infoallikana omaaegse muusika, moe ja trükitehnika kohta. Näitus pakub nii äratundmis- kui ka avastamisrõõmu, keskendudes silmapaistvatele näidetele graafilisest disainist ja fotomontaažist. Väljapanekut ilmestavad heliklipid esitletud ümbristes peituvatelt heliplaatidelt.
Kodumaise kujunduskunsti kuldseid kaheksakümnendaid elustab ka Rahvusarhiivi teine väljapanek “Eesti filmi autoriplakat 1970–80ndatel”, mis esitleb ligi 20 väljapaistvamat filmiplakatit nii popilikumalt graafilise disaini kui ka eksperimentaalsemalt fotokunstiga mängivalt suunalt.
Näitus on avatud kõigile huvilistele Balti jaama ootepaviljonis igapäevaselt kl 11-19 kuni 31. augustini 2019.
Lisainfo:
Tanel Soosaar
Näituse “Ajareis. Elu Nõukogude Eestis” korraldaja
+ 372 5347 1326
Maarja Hindoalla
Rahvusarhiivi filmiarhiivi kuraator
+ 372 693 8631
maarja.hindoalla@ra.ee